Treener

Kaido Leesmann on enam kui 40-aastase spordikogemuse ja üle 30-aastase treeneristaažiga jõu- ja üldkehalise ettevalmistuse treener. Ta on töötanud rohkem kui 20 spordiala esindajatega, alates noortest ja harrastajatest kuni tippsportlaste, võistkondade ja koondisteni.

Leesmannil on EOK 7. taseme jõusaalitreeneri kutse ning rahvusvahelise kategooria jõutõstmistreeneri kvalifikatsioon. Lisaks on ta diplomeeritud toitumisnõustaja ja ASFA sertifitseeritud personaaltreener. Üle 20 aasta on ta juhtinud jõusaalitreenerite kutsekomisjoni, panustades seeläbi ka Eesti treenerihariduse arengusse.

Praegu töötab Leesmann individuaalsportlaste, võistkondade ja koondistega. Tema treenitavate hulgas on erinevate võitlusspordialade esindajaid, jalgpallureid ja korvpallureid ning ta on töötanud ka võrkpallurite, HC Viljandi ja Eesti ragbikoondisega.

Filosoofia

Leesmanni treeneritöö keskmes on sportlase püstitatud eesmärk ja selleni viiva tee teadlik kavandamine. Treening ei peaks Leesmanni arvates olema lihtsalt ühine ajaveetmine, vaid süsteemne protsess, millel on selge siht ja mõõdetav tulemus.

Tema lähenemist iseloomustavad

Treenerina peab Leesmann oluliseks, et sportlane areneks lisaks füüsilistele võimetele ka inimesena. Treeneri ülesanne ei ole tema sõnul ainult paremaid tulemusi saavutada, vaid aidata sportlasel säilitada eesmärkide poole liikudes inimlikkus, väärtused ja oskus ennast ausalt analüüsida.

Analüütilise mõtlemise on Leesmann toonud treeneritöösse ka kabest. Ta on 36-kordne Eesti meister kabes ning kasutab sealt saadud oskusi treeningute ja võistluste hindamisel: vaatab üle videosalvestisi, analüüsib sportlase tegevust ning otsib detaile, mille kaudu muuta sooritus kiiremaks, täpsemaks ja tulemuslikumaks.

"Hea tehnika ei asenda jõudu, kiirust, vastupidavust ega plahvatuslikkust — õigesti planeeritud üldkehaline ettevalmistus loob erialaseks arenguks tugevama aluse."

— Kaido Leesmann

Metoodika

Leesmanni sõnul on võitlussport atleetlik ala, kus sportlase tehnilised oskused ja üldfüüsiline võimekus peavad teineteist toetama. Hea tehnika ei asenda jõudu, kiirust, vastupidavust ega plahvatuslikkust ning õigesti planeeritud üldkehaline ettevalmistus ei takista erialast arengut, vaid loob selleks tugevama aluse.

Võitlussportlase puhul peab ta oluliseks kõigi füüsiliste omaduste terviklikku arendamist. Sportlane peab olema kiire, tugev, vastupidav, liikuv, koordineeritud ja plahvatuslik. Erinevaid jõuliike arendatakse vastavalt sportlase alale, ettevalmistusperioodile ja konkreetse matši nõudmistele.

Mitmekülgne füüsiline ettevalmistus aitab vähendada ka vigastuste riski. Leesmanni sõnul tekivad probleemid sageli siis, kui sportlase keha on arendatud liiga ühekülgselt. ÜKE harjutuste eesmärk on valmistada lihased, liigesed ja kogu keha ette koormusteks, mida võitlussport endaga kaasa toob — sealhulgas löökideks, kukkumisteks, maandumisteks ja kiireteks suunamuutusteks.

Treening peab toetama võitlusspordiala

Võitlussportlase jõutreening erineb tavapärasest jõusaalitreeningust eelkõige eesmärgi poolest. Kui harrastaja võib treenida suurema lihasmassi, välimuse või üldise heaolu nimel, siis võitlussportlase iga harjutus peab toetama tema sooritust matil, ringis või puuris.

Treeningute ülesehitus sõltub sportlase tasemest, füüsilisest seisundist ja sellest, kui palju aega on jäänud järgmise võistluseni. Pikemas ettevalmistusperioodis saab keskenduda jõu- ja vastupidavusbaasi loomisele ning suuremale treeningmahule. Võistluse lähenedes muutuvad harjutused järjest erialasemaks ning esiplaanile tõusevad kiirus ja plahvatuslik jõud.

Koostöö teiste spetsialistidega

Leesmann teeb koostööd füsioterapeutide ja taastumisspetsialistidega. Tänu diplomeeritud toitumisnõustaja kvalifikatsioonile nõustab ta oma sportlasi ise ka toitumisega seotud küsimustes, sidudes toitumise sportlase treeningkoormuse, eesmärkide ja taastumisvajadusega.

Meedia

Galerii

Fotod: Joosep Ints

Võta Kaidoga ühendust ja lepi kokku esimene treening.